ok mida ma kirjutan kui aus olla pole mul palju kirjutada siin. vähemalt mitte midagi rõõmsat. Täna öösel ma näitesk nuttsin ja ei saanud magama jääda kuna mu enesetunne oli nii metsas kui metsas nagu selline masekas tuli peal ja ma ei saanud aru miks ma siin ilmas elan. JAh õnneks ei loe seda bloogi keegi muidu nad ütleksid et mis sa virised jne. aga see on kuidas ma tunnen ma olen üritanud pead püsti tõsta ja olla rahul endaga selline nagu ma olen kui see on mega raske kui sind on solvatud aastatid selle üle kes sa oled kui kole oled ja kui saamatu et ei saa millegagi hakkama siin. Ma tena et ma saaksin paljude asjadega hakkama aga mul vaja ennese usku. momendil ma vajan oma sõprade toetust ja hoolimiist ja armastust . ma ei oska abipalud ama ei tea isegi kuida steiseinimesega rääkida oma probleemidest ja kes ka ära kuulaks. palju kordi on olnud nii et ma olen alustanud rääkimist ja siis inimene on lihtsalt ära jalutan ja nii siis see meil käibki ja siis mõtlete misk ma end mega nõmedasti tunnes mis tunne oleks teils kui hakakd kellegile midgai rääkiam ja siis see inimene löihtsalt ära jalutab su juurest?? see pani mind väha halvastu tundma nagu et minul ei või olla probleem ja raskusi jne. sorry et mu blog nii masendav siin on aga ma tunnen ennast mega halvasti mul vendjob siin kodus ja tekkitab probleme ja pahandusu ja kalusi ja nuh mul õde ka rasek aga sellel on oma temperament ja nuh olen pidanud tema kaitseks välja astuma sest ja ju ikkagi rase ja ma ei jaksa seda sja ma olen mõelnud siit ää kolida ja võtta üürikorter aga need ju mega kallid nuh ma saaksin omale jah lubada seda ja kokku oma rahadega hoida aga samas ma ei saa oma õde ja ema siis hullumaja jätta, ja siis veel tööl probleemid ja siis sõbrad on kuskil kaugel ja mõnikord tunne ea mu kallid sõbrad ma vajad lihtt ka selja keeranud. agsalt teie hoolimust ja armastus ja tähelepanu seda oma kodust ma siin seda ei saa.ok ma siis lõpetad love ya all kui külastad seda siis palun jätta ka teade:P